esmaspäev, 30. november 2009

Töövarjupäeva konverents ja pisut muust

3.detsembril, so juba sellel neljapäeval, kell 14.25 toimub töövarjupäeva konverents gümnaasiumile, kus 12. klassi õpilased räägivad oma kogemustest 19.novembril toimunud töövarjupäevast.

Eelmise nädala lõpus olin Karjääriteenuste põhialuste täiendkoolitusel Tallinna Tehnikaülikoolis. Kahel päeval sai kuulata loenguid personalijuhtimise valdkonnast, hariduse ja tööturuvahelistest seostest, uuest töölepinguseadusest, ettevõtluse arendamisest, elamis- ja töötamisvõimalustest Euroopas ning eesti majandusest rahvusvahelises vaates.

Erilise mulje jättis PhD Leev Kuum, kes rääkis eesti majandusest, eduka riigi tunnustest ja rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Leev Kuum ütleb, et riigina eksisteerimine on suur saavutus: maailmas on vaid 250 riiki, meie nende seas! Riigi säilimiseks on vajalikud: konkurentsivõime, rahvastiku taastootmine ja kaitsevõime. Nagu hotellidel on tärnid, nii võiks ka riike tähistada. Lektor annaks Eestile kolm tärni: esimese selle eest, et kuulume EL-i, teise NATOsse kuulumise eest ning kolmanda saaks EURO käibeletuleku eest. Tema mõte oli see, et kui oled tundmatu, siis on oluline, et sul on väärtused - need muudavad riigi atraktiivseks, mida investorid hindavad, mis omakorda tagab turvalisuse ja kvaliteedi. Loengust jäi kõlama mõte, et riik peab motiveerima inimesi saama rikkaks.Motiveerima olema ettevõtlik ja looma töökohti - investeerima valdkondadesse, mis muudavad riigi atraktiivseks (meditsiin, logistika, infotehnoloogia). Kui on palju motiveeritud inimesi, tekib terve konkurents. Inimestele tuleb võimaldada hea haridus, sest muutunud maailmas jäävad ellu need, kellel piisavalt teadmisi, kogemusi ja kes on võimelised pidevate muutustega kohanema. Ehk ongi meie "nokia" haritud ja muutumisvõimeline inimvara? Loeng lõppes toreda mõistulooga, mida tahan ka teiega jagada.

Keegi läks jõe äärde kõndima. Nägi jõel kalameest paadis. Kalamees püüdis suure kala, viskas selle vette tagasi. Siis püüdis väikse kala ja viskas selle paati! Ja ikka nii, et suure jõkke tagasi, väikse kala paati... Mees kaldalt karjus ja näitas rusikat, et mis sa lollakas teed? Kalamees aga kummardus paadipõhja, tõstis sealt üles panni ja hüüdis: "Aga mul on väike pann!"

Siit moraal: ÄRA KÄI RINGI VÄIKSE PANNIGA! PÜÜDA TULEB SUURI KALU!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar